Tartu ringkonna Aasta Kodutütar 2015

Aasta Kodutütar 2015 – Anette Rulli

2015. aasta Tartu ringkonna Aasta Kodutütreks valiti Anette Rulli. Anette on olnud kodutütar alates 2011. aastast, mil liitus äsja loodud Arabellade rühmaga. Paari aastaga kasvas ta väiksest kodutütrest tubliks abiliseks oma rühmavanemale ning vastse rühmajuhtidekooli noorena asus ta ise Arabellade rühma rühmajuhiks. Tänaseks on ta üks aktiivseimaid kodutütreid üldse ning seoses sellega soovib innustada ka kõiki teisi kodutütreid aktiivselt oma rühma, ringkonna ja ka vabariiklikest üritustes osa võtma. Uurisime Anette käest, millised on tema emotsioonid vastse Aasta Kodutütrena ning mis on tema plaanid tulevaseks aastaks.

Räägi meile natukene iseendast. Millega tegeled ning kuidas plaanid oma aega Kaitseliidu ja kõige muu vahel?

Olen Anette Rulli, 16 – aastane ning käin Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis. Väljaspool kooli tegelengi ma põhiliselt kodutütarde organisatsiooniga ning vahepeal leian aega ka trenni tegemiseks – armastan vabas õhus viibimist ning viimasel ajal olen hakanud ka jõusaalis käima. Nädalavahetused on mul põhiliselt sisustatud matkade, laagrite ja koondustega ning kui nende kõrvalt mõni vaba hetk tekib, siis veedan aga koos oma sõpradega.

Kuidas sai Sinust üldse kodutütar?

Minu kodutütreks saamise teekond algas 2011. aasta suvel. Oli 23. juuni õhtupoolik ning Toomemäel toimus Võidupüha üritus. Istusin kivi peal ning üks hetk märkasin enda juures seismas ilusas vormis tüdrukut, kes hoidis tõrvikut käes. Minu kohene soov oli saada ka selline vorm, ma lihtsalt teadsin, et ma pean selle saama. Nii need asjad veerema hakkasidki ning esimene üritus minu jaoks oli juba suvelaager. Seal ma aga kodutütreks astuda ei võinud, kuna  üheski trennis ma üle kuu aja vastu ei pidanud ning mu ema arvas, et ega Kodutütred ei ole ka erand. Juhtus aga teistmoodi. Ma arvan, et ma olen kodutütar just sellepärast, et ma sõna otseses mõttes armusin sellesse vormi, ma leidsin oma suure kire. Ma saan matkata, hiljuti sain omale rühma, kes on kui teine pere, ning samuti ka sõbrad, kelleta ma poleks see, kes ma olen täna. Pärast igat üritust jätab see organisatsioon mu sisse tõeliselt sooja tunde ning näitab, kui palju imelisi inimesi kodutütarde seas on.

Mida oled kodutütrena saavutanud või mille üle tunned eriti uhkust?

IMG_8818

Publiku lemmik! 🙂

Oma parimaks saavutusteks pean kindlasti Arabella rühma, kus olen algusest peale olnud. Ma küll ei loonud seda, kuid kasvasin sellega koos üles, mulle olid eeskujuks parimad rühmavanemad ning nüüd olen ise selle rühma rühmajuht. Enda jaoks olen ma saavutanud kindlasti selle, et ma ei karda enam esineda ning olen palju enesekindlam. Teine saavutus on kindlasti Ernakesel käimine, mis on tõeline au. Olla parim Tartu ringkonna matkamisvõistkond on minu arvates päris hea saavutus. Samuti ei saa mainimata jätta Kavilda ja Kähriku ning nooremate matkamängu, kus olen samuti osalenud ning häid kohti saavutanud. Kolmandaks saavutuseks pean Kodutütarde sünnipäevaaktuse juhtimist, millega igaüks hakkama ei saaks. Neljandaks saavutuseks on järkude sooritamine. Mul on juba teine järk käes ning usinasti valmistun ette ka esimese sooritamiseks. Kindlasti üks märkimisväärseid kogemusi on ka rühmajuhtide kooli lõpetamine, mis andis mulle juurde väga palju. Minu jaoks polegi saavutused ainult võistluste näol, vaid pigem just enda ületamised.

Mis on Sinu tugevad ja nõrgad küljed?

Oma tugevateks külgedeks pean kohusetundlikkust ja hoolivust. Kohusetundlikust just sellepärast, et kui mulle on antud ülesanne, siis teen ma selle alati ära. Näiteks viisin kooliaasta alguses täiesti üksi läbi iga nädal tunniajaseid koonduseid (nüüd on koondused kord kuus ja 4 – 6 tundi). Samuti viin läbi erinevaid õppepunkte ja tegevusi laagrites ning aitan söögitegemisega. Hoolivust aga sellepärast, et ma ei jäta kunagi kedagi hätta ning aitan igal võimalusel. Rühmajuhina olen pühendunud täielikult oma rühmale ning üritan lahendada iga lapse mure, olla nende jaoks olemas, kuulata neid ning aidata, kui vaja. Rühma lapsed teavad, et kui neil on mure, saavad nad alati minu poole pöörduda ning koos leiame me lahenduse. Oma kõige kehvemaks küljeks pean unustamist. Ma ei armasta eriti asju kirja panna ja seetõttu tuleb mulle alati meelde tuletada, mis ma tegema pean või mis üritustel osalema pean, selle koha pealt üritan ennast parandada ning aktiivsemalt kasutada kalendermärkmikku.

Miks otsustasid kandideerida Aasta Kodutütreks ning mis motiveeris Sind osalema?

Eelkõige motiveerisid ning innustasid mind osalema minu rühmavanem Kadi ja mu ema. Kuna kahtlesin pikalt, kas osaleda või mitte, siis võtsingi vastu otsuse, et kolm on kohtu seadus ning mis iganes tulemus ka ei tuleks, siis see jääb minu viimaseks korraks. Kindlasti motiveeris mind ka see, et ma tahtsin, et mu rühma lapsed saaksid uhkust tunda ning mina saaksin neile veelgi parem eeskuju olla.

IMG_8870

Anette Arabellade jõulukoondusel 🙂

Kas soovitad ka teistel tüdrukutel Aasta Kodutütreks kandideerida?

Kindlasti soovitan just sellepärast, et see on hea kogemus ning tänu sellele motivatsioonikirja koostamisele hakkasin ma üha rohkem mõtlema, kui palju on see organisatsioon mulle andnud ja kui suur osa see minu elust tegelikult on. Samuti oli tore ka teada saada, mida arvavad minu väiksed arabellad minust.

Mis olid Sinu esmased emotsioonid, kui said teada, et oled valitud Aasta Kodutütreks?

Esimesena sain kätte publiku lemmiku tiitli, milles ma eriti ei kahelnud. Laagri jooksul käis väga palju tüdrukuid minu juures, kes kõik ütlesid, et hääletasid minu poolt. Osad tulid isegi ütlema, et terve rühm hääletas minu poolt, seega väga suur üllatus see polnud, kui publiku lemmik välja kuulutati. Küll aga olin kindel, et kahte tiitlit mulle ei anta. Seega kui publiku lemmik oli ära öeldud, olin kindel, et Aasta Kodutütre tiitli võitis keegi teine. Olin mõtetes juba mujal ning kui Tuuli ütles mu nime uuesti, olin täiesti sõnatu. Ma nägin oma ema nutmas ning kui kõik kallistama tulid, alles siis sain aru, mis oli just juhtunud. Tahtsin väga midagi öelda, kui uus Aasta Kodutütar, aga mul ei tulnud ühtegi sõna suust. Kõik see jõudis mulle alles koduteel kohale, kui ma Aasta Kodutütre karikat käes hoidsin.

Miks on Sinu jaoks oluline Aasta Kodutütart valida?

Kuna seda tiitlit ei saa igaüks, siis on väga uhke tunne olla üks nende seast, kes selle saab, sellepärast võikski see olla iga kodutütre unistus või eesmärk, et see tiitel endale saada.

Millised on Sinu eesmärgid uue Aasta Kodutütrena?

12346901_1055909644448821_956670214_n

Anette Opossumite jõulukoondusel 🙂

Ma pole siiamaani veel päris kõike välja mõelnud, kuid niiöelda poole aasta plaan on mul vist enam vähem paigas. Esiteks tahan ma jõuda kõikide kodutütardeni, kes siin Tartu ringkonnas on, seetõttu ma üritangi kuni järgmise jõululaagrini käia iga rühma koondusel vähemalt korra, mängida lastega ning vastata nende küsimustele. Ma tahan, et nad teaks, kes on Aasta kodutütar, mitte ei saaks seda alles järgmises jõululaagris teada, kui ma uut Aasta Kodutütre valimist korraldan. Teiseks on mul plaan aidata korraldada kodutütarde sünnipäeva aktust, tahan anda sellesse ka oma panuse. Kolmandaks tahan ma korraldada kevadlaagris Kodutütarde Kolmevõistlust, mõelda ise ülesanded ja ise autasustada. Kindlasti üritan ma panustada igasse üritusse, mis kodutütardel on ning seda terve aasta jooksul.

Kas meie organisatsioonis on midagi sellist, mille puhul tunned, et nii ei ole hea ning seda tuleks kohe kindlasti parandada?

Hetkel ei ole. Ma arvan, et ma oskan sellele küsimusele vastata näiteks aasta pärast, kui olen käinud kõikide rühmade koondustel ning osalenud meie organisatsiooni üritustel ning nende korraldamisel veelgi rohkem.

Sel aastal ei toimunud enam traditsiooniliseks kujunenud Aasta Kodutütre valimist, vaid kasutusele võeti uus formaat. Mis on Sinu arvamus selle osas?

Mulle meeldis uus korraldus väga ning arvan, et jään selle formaadi juurde. Võib – olla teen paar pisimuudatust.

Mida head sooviksid öelda kõigile kodutütardele?

Tahaksin tänada, et te minu ühe väga suure unistuse täitsite, on väga uhke olla Aasta Kodutütar.  Soovin teile kõike paremat, õppige ilusti järkudeks, käige koondusel kohal ja uskuge mind, kui te midagi tõesti soovite ja unistate, siis üks päev läheb see soov või unistus täide.

Kohtume aastapäeva aktusel!

Tartu kodutütar

“Tagurpidi” jõululaager

Tartu ringkonna jõululaager toimus 28. november – 29. november Ülenurme gümnaasiumi algkooli majas Tõrvandis. Kool oli väike, kuid hubane ja armas. See oli esimene päris minu korraldatud jõululaager noorteinstruktorina ning tekitas palju elevust ning avastusrõõmu. Olin aastaid tagasi ühe jõululaagri korraldamisel kaasa löönud, kuid see oli hoopis teistsugune kogemus. Soovisin, et laager tuleks pisut teist nägu, minu nägu. Korraldamisprotsess oli põnev ning väga tore oli kogeda, et minuga koos töötavad vabatahtlikud on ikka kulda väärt! Nii tore oli tõdeda, et meeskond, kellega tööd teed, koosneb ainult profidest!

jõululaager 2015

Jõululaagri osalejad 🙂

Kokku oli suuri-väikeseid laagerdajaid umbes 200. Rühmasid oli kokku 10, millest 9 oli tüdrukute rühmad ja 1 poiste rühm. Laagri teemaks oli „Tagurpidi“ ning seetõttu alustati laagrit lõpurivistusega ning lõpetati avarivistusega. Rivistused muutis eriliseks ka tõsiasi, et üle pika aja oldi rivistustel vormides. Kahjuks jäi silma, et tegelikult meie lapsed ja ka juhid ei tunne end vormides mugavalt, sest siiani kanname vorme aruharva ning paljud ei pane seda aasta jooksul kordagi selga. Samuti on palju apsakaid vormiosade suhtes, mis samuti ühtset pilti rikub ja ei lase nende ilu täielikult nautida…. Seega minul õppimise koht ja ka õpetamise koht uueks aastaks. Vormid mugavamaks! Rohkem üritusi vormides, sest me oleme nii ilusad neis! Ja meil on ainuõigus neid kanda!

Mida me laagris tegime? Meil olid vahvad tegevuspunktid alates piparkookide küpsetamisest ja jõulukaartide meisterdamisest kuni lõkkel tokisaia küpsetamise ning järgukatsete tegemiseni välja. Kuna tegemist oli ikkagi jõululaagriga, siis meisterdasime ka küünlakaunistusi ja jõulukuuse ehteid, samuti said lapsed kuuse alla väikseid armsaid vildist tehtud loomakesi teha. Käisime külas ka Tõrvandi käsitööseltsil, et nendega koos kangast kududa ning ka vabatahtlikul Tõrvandi Päästeseltsil, kes meile tulekustutamist õpetas. Isetegevusõhtu oli vahva, kodust kaasa võetud kostüümid olid geniaalsed ning saime kõik kõvasti naerda. Õhtu lõpetas disko ja see, kes ei jaksanud tantsida, sai nautida öökino. Loomulikult külastasid meid öösel ka päkapikud, kes ei unustanud igale lapsele sussišokolaadi tuua. Kurb oli vaid see, et hommikuks ei suutnud me välja võluda lund, nagu Ilmataadiga kokkulepe oli.

Aasta Kodutütre valimine oli ka hoopis teistmoodi, kuid sellest, kuidas see täpsemalt toimus ning kes on Tartu ringkonna Aasta Kodutütar 2015, saate lugeda juba järgmises loos. 🙂

Laagri lõpetanud avarivistusel said lõpuks oma diplomi kätte rühmajuhtide kooli lõpetajad ning neid on sel aastal meie ringkonnas lausa 21 noort tütarlast! Neist juba mitmed toimetavad erinevates rühmades ning nii mõnedki on valmis rühmade juures kampa lööma. See on vahva ning teeb minu südame soojaks, sest järelkasvu kasvatamine on üks minu südamelähedasemaid ülesandeid!

Tagasisidet laagri kohta kogudes sain vastuseid seinast-seina ning nii peabki olema, kuid eriti armas oli saada tagasisidet ka vanematelt, kes kiitsid laagrit ning olid õnnelikud, et nende lastel on võimalik olla nii vahvas organisatsioonis nagu seda on Kodutütarde organisatsioon. Jään põnevusega juba järgmist laagrit ootama.

Aitäh kõigile abilistele ja lastele! Mina olen õnnelik, et te olemas olete!

Ikka teiega

Noorteinstruktor Anneli