Õpime järkudeks

Koos kevadega saabus ka vaheaeg, mis on teada tuntult pea iga lapse lemmik osa koolis käimise juures. Ka meie kasutasime ära vaheajaga kaasnevaid vabu päevi ning korraldasime ühe vahva järgulaagri.

Nii kogunesidki neljapäeva õhtul 20 Arabella, Opossumi ja Sinise Aara rühma tüdrukut Lehola õppehoonesse, et koos toredalt aega veeta ning järkudeks õppida. Õhtut alustati tutvumismängudega, kus kõik said omavahel vahvatel teemadel arutleda ning samuti inimbingot mängida. Seejärel suunduti aga kibekiirelt kööki, et ühiselt õhtusööki valmistada. Menüüs oli mõnusalt värske toorsalat, soolased creppe’id erinevate täidistega ning endise peavanema Anne Eenpalu kodutütarde kook.

Ennem sööma asumist korrati ühiselt üle veel söögilaua katmise nõuded ning üldine etikett, et siis juba ühiselt õhtusööki nautima hakata. Korraldajatel oli aga väike üllatus planeeritud ning nii sai iga laps endale ühe nime ning pidi istuma oma ametinimetuse juurde. Ühise pingutusena leidsid kõik oma kohad üles ning nii istusidki kõik tähtsad Kaitseliidu ja Kaitseväe inimesed koos endiste ja praeguste peavanemate ja Eesti presidentidega laua äärde toitu nautima.

Pärast õhtusööki tutvustati üksteisele tähtsaid sündmuseid ja perioode Eesti ajaloost ning joonistati teemakohased plakatid. See tehtud, saabus õhtu parim osa – öökino! Nii jõuti ära vaadata lausa 2 filmi ning samuti mõnusalt aega veeta ning mänge mängida.

Hommikut alustati ühise hommikutantsuga, et energia mõnusalt üles saada. Enne uuesti õppima asumist söödi hommikusööki ning pühadele kohaselt värviti ka üheskoos pühademune. Selle päeva peamiseks teemaks oli aga meie organisatsioon ning meie inimesed. Selleks puhuks oli meie noorteinstruktor Anneli valmistanud ette vahva mängu, kus lapsed said ehitada püramiidi ning panna pilte ja nimesid õigetele kohtadele. Nagu öeldakse, siis aega läks, aga asja sai!

Pärast seda said osalejad ühte üpriski veidrat aaretejahti nautida ning turvalisuse teemadel arutleda. Üksteisele räägiti erinevate olukordade lahendamisest, näiteks kui kellegi peaks ninavere jooks või päiksepiste suvelaagris tekkima. Kuna pea iga osaleja suust kõlas vastus, et parim osa on ühine söögitegemine, siis nii valmistati ühiselt ka lõunasöök. Oma kätega tehtud asjad on ju alati need kõige paremad! 🙂 Päev  lõpetati ühiste meeskonnatöö mängudega.

Nii korraldajad kui ka osalejad jäid üritusega väga rahule ning kokkuvõttev lause toimunule kõlas nagu ühest suust: teeme veel!

Tartu kodutütar

Tüdrukud metsas? Jaa!

19.- 20. märtsil toimus Roiul Aegorus noorte kotkaste kevadlaager, kuhu oli oodatud ka telgitäis kodutütreid. Kohad said otsa kui soojad saiad ning laagrisse jõudsid seekord ainult kõige kiiremad reageerijad.

Teekond laagripaika sai alguse kell 10.00 Sõbra keskuse eest, mis on saanud Tartu maleva kodutütardele ja noorkotkastele traditsiooniliseks väljasõidu punktiks. Nagu metsalaagrites kombeks, siis ööbimine oli köetavates sõjaväetelkides. Laagripaika jõudes tabas mind ja ka teisi vanemaid kodutütreid aga suur üllatus – nimelt ei olnud meile antud tavapärane telk, vaid saime uhiuue soometüüpi köetava telgi. Esialgu näis asi kentsakas, aga esmamulje oli petlik ja ausalt öeldes pole mina üheski metsalaagris veel nii soojas telgis maganud, kui oli seda öö vastu pühapäeva. Võib – olla oli asi kütjates, kuid mina panustan siiski uue telgi võludesse. 

Õppepunkte oli kahe päeva peale kokku 12, mis olid vägagi mitmekülgsed. Sai omandada põnevaid fakte ja teadmisi indiaanlastest, mängida discgolf’i, teha väike jalutuskäik uurides looma jälgi, joonistada paberile plaani laagrist ja palju muud põnevat. Ilm oli alguses nagu Ameerika raudtee – kord paistis päike, siis hakkas taas lund sadama, aga see meid ei heidutanud, vaid muutis päeva huvitavamaks. Õhtul algas laagri kõige pühalikum osa. Noorkotkaste ridadesse võeti vastu 16 uut tublit noort. Hiljem oli kõigile antud võimalus minna luurele ja koostada nähtust raport. Üldjoontes möödus laager rahulikult ja nii mõnigi leidis kindlasti omale uusi sõpru.
Olin positiivselt üllatunud, kui kohtasin oma koolist pärit paralleelklassis õppivaid äsja laagris noorkotkaks astunud koolikaaslasi. Et aimu saada, kuidas metsalaager läbi nende silmade tundus, tegin ühega neist, Jaak-Markus Maametsaga,  väikese intervjuu.

Mis punkt oli kõige huvitavam? Kas omandasid laagri jooksul midagi uut?
Kõige ägedam oli masina maskeerimise punkt. See vajas tiimitööd ja meie rühm sai ajaliselt selle kõige kiiremini tehtud. Sain teada, kuidas söega vett puhastada ja et köetav telk põleb maha umbes ühe minutiga. Luure meeldis ka.
Mis mulje jätsid sulle meie noorteinstruktorid?
Neil oli arusaadav jutt oli ja asjad tehti selgeks. Väga muhedad ja toredad!
Kuidas hindad korralduslikku poolt?
Peamiselt said kõik punktid õigeaegselt tehtud. Vaba aega oli ka täpselt parasjagu.
Mida oleksid laagri puhul muutnud?
Oleks tõstnud öörahu ühe tunni võrra edasi, sest ei näe, et hilisem magamaminek oleks midagi väga mõjutanud. Usun, et kuni 23.00ni oldi telkides veel üleval ning oleks tahtnud lõkke ääres istuda, kuid ei saanud, sest oli öörahu.
Mida arvasid laagrist su sõbrad?
Tore oli, hea rühm, hea söök, head juhendajad, hea rahvas – niiviisi kommenteerisid nemad laagrit.
Kas sa kavatsed veel osa võtta laagritest?
Kõigist üritustest, kust on võimalus osa võtta, võtan osa. Esimene mulje antud laagrist jäi väga positiivne!
On sul veel midagi lisada?
Loodetavasti jätkub laagritraditsioon ikka samas vaimus edasi.

Aitäh Jaak-Markusele küsimustele vastamise eest! 🙂

Kadri Roos
Arabella rühma kodutütar
Fotod: Martin Erstu

Tere tulemast, Tulesäde!

Reedel, 11. märtsil, toimus Rannu kodutütarde pidulik koondus Rannu Noortekeskuses, kus loodi ametlikult meie kodutütarde rühm. Rühm sai nimeks “Tulesäde” ja vastu võeti seitse kodutütart. Koondusel osalesid ka lapsevanemad, Rannu Noored Kotkad ja Rannu Päevakeskuse esindus, Rannu valda ja Rannu raamatukogu esindas proua Viive Vink.

Vastu võttis meie kodutütreid Tartu ringkonna ringkonnavanem Kertu Joosu. Ka meie noorkotkad andsid tüdrukute ürituse õnnestumisse oma panuse ning ringkonnavanem kiitis meie noorkotkaid ja kodutütreid toreda koostöö eest.

Ürituse lõpuks olid kõik oodatud suupistelauda. Minul oli au astuda Rannu kodutütreks ning sellega tõusis ka minu kohusetundlikkus. Me ootame alati uusi liikmeid meie rühmaga ühinema. Koos meiega on põnev!!!

Martiina Tenno
Rannu Kodutütar