100 protsenti korda läinud järgulaager!

Avarivistus

Avarivistuseks peaaegu valmis 🙂

Suurel reedel, 14. aprillil, kogunesid rühmajuhtide kooli noored Kaitseliidu Tartu maleva õppehoonesse, et juba varakult ettevalmistustega pihta hakata. Nimelt korraldasid nad oma õppeprogrammi raames koostöös noorteinstruktori Anneli ning ringkonnavanema abi Kadiga laagrit, mis oli suunatud 4. järgu õppimiseks. Nii arutatigi veel tähtsamad asjad läbi, täiustati õppepunkte ning koostati ühiselt rühmajuhile vajalikud dokumendid. Viimane lihv ning laager võis alata! 🙂

Järgmisel hommikul olidki laagrilised platsis, kel kõigil 5. järk olemas, kuid suur soov ka 4.järk sooritada. Esmalt laagri kõige pidulikuma osa – avarivistus. Seda just seetõttu, et Tartu ringkonnas on kujunenud traditsiooniks ringkondlikke siselaagreid vormis alustada. Kohe pärast avarivistust hakati aga sisulise osaga pihta ning asuti õppima meie armsate rühmajuhtide kooli noorte läbiviidud õppepunktides. Selgeks saadi nii looduskaitse all olevad loomad ja linnud, Eesti geograafiline asend, salakirjad, samuti Kaitseliidu struktuur ning tähtsamad inimesed. Veel tutvuti lähemalt viisakusreeglitega erinevates kohtades ning lahendati mitmesuguseid situatsioonülesandeid. Kui kõik teadmised ammutatud hakkasime üheskoos õhtusööki valmistama. Jagasime ennast gruppidesse ning iga grupp valmistas ühe osa õhtusöögist, milleks oli kartulipuder isetehtud kananagitsatega ning kõrvale toorsalat ja külmkaste. Traditsioonile kohaselt küpsetati ka kodutütarde kooki, mis viis lausa keele alla ning juba ainuüksi koogi pärast ootame kõik kannatamatult juba järgmist laagrit! 🙂

Rühmajuhtide kooli noor Elis Eesti looduse kohta teadmisi jagamas

Rühmajuhtide kooli noor Elis laagrilistele oma teadmisi jagamas.

Kuid ennem sööma asumist oli korraldajatel meile veel üks üllatus. Nimelt tõmbasime kõik endale loosiga ühe nime ning pidime siis istuma oma ametinimetuse juurde. Veidikene segadust ja ringisagimist, kuid lõpuks leidsid kõik oma kohad üles ning aeg oli üksteisega vestlema asuda, kuid seda tuli teha nii, et vesteldes oled see inimene, kelle nime loosiga tõmbasid.

Suus sulav kodutütarde kook

Täpselt nii hea see Kodutütarde kook ongi!

Päris tore oli kuulata, kuidas omavahel suhtlesid näiteks Kodutütarde esimene peavanem Salme Pruuden, Kodutütarde patroon Helle Meri ning Eesti Vabariigi esimene president Konstatin Päts. Nalja ja naeru jagus kohe pikemaks ajaks. Kõhud täis asuti isetegevusõhtu jaoks ettevalmistusi tegema. Sel korral oli igal grupil vaja välja mõelda ühe filmi treiler ning see siis teistele ette kanda. Kõik treilerid said väga vahvad :). Sellega lõppes ka esimese päeva ametlik osa ning kuni öörahuni nautisime tubli tööga väljateenitud vaba aega.

Meediagrupi noored Grete ja Maileen munade värvimise õppepunktis abis olemas

Meediagrupi noored Grete ja Maileen ehk munadepüha punkti tublid abilised!

Pühapäeva hommikut alustasime virgutava hommikuvõimlemise ning korraliku kõhutäie hommikupudruga. Seejärel mõned minutid kordamiseks ning kätte jõudiski aeg järgukatset sooritada, Pärast värvisime üheskoos pühademune, mis tulid väga armsad ja värvilised. Laagri viimase õppetegevusena võeti ette väike matk Tartu linnas, mille jooksul tuli vastata erinevatele turvalisusega seotud küsimustele. Seiklesime mööda Tähtvere linnaosa ning jõudsime umbes 1,5 tunni pärast tagasi. Siis ootasid meid kahepoolsed võileivad, banaanid ja Corny’d, nämm! :). Koristasime kiirelt toad, täitsime tagasisidelehe ning oligi juba aeg lõpurivistuseks. Lisaks tänusõnadele saime teada ka järgukatsete tulemused, mida kõik pingsalt ootasid. Suur oli rõõm, kui öeldi, et kõik said järgu sooritatud! Selle kinnituseks anti esmakordselt Tartu ringkonnas ka järgukatse sooritamise tunnistused ning nüüd saavad laagrilised ruttu kodus uut järgutäppi vormi külge õmblema asuda. Mis muud, kui järgmise laagrini!

Kõik järgu sooritanud noored oma trükisoojade tunnistustega

Tunnistused käes  – väga uhke tunne!

Maileen Muttik ja Grete Kull
Meediagrupp

Miinale külla!

Seltsi liige vahvale kodutütrele kangastelgedel kudumist õpetamas

16. veebruaril käisime meie, Kesklinna rühma kodutütred, läheneva Vabariigi aastapäeva puhul külastamas Kõrveküla maanaiste seltsi “Miina”. Ilus pärastlõunane bussisõit Kõrvekülla, kus kohale jõudes ootas meid tore vastuvõtt hubastes käsitööhõngulistes ruumides. Meid võõrustasid kaks seltsi liiget – Meeli Kruus ja Ingrid Matteus (ühtlasi meie rühmavanema Kersti ema) – kes tutvustasid meile seltsi tegemisi.

Koduses toas seisavad mitmed kangasteljed, mis on kasutusel vaipade kudumiseks. Ka meie tüdrukud said proovida ja põimida värvilisi riideribasid valmivasse vaipa. Lisaks näitasid ja tutvustasid seltsinaised meile käsitööna valmistatud esemeid: kaunid ehted pärlitega ja nende jaoks vilditud ja tikitud ehtekarbid riiulitel; perenaiste endi õmmeldud rahvarõivastes näpunukud, mis nägid väga vahvad välja; vilditud mütsid, kootud kindad ning sallid ja veel palju muud. Kõige suuremaks meistriteoseks võib aga pidada ise kootud rahvariideseelikuid ja rahvariidevöösid –  nimelt on Ingrid kudunud vööd tervele rahvatantsurühmale, kus ma isegi tantsin. Meile tutvustati ka seda, kuidas saab tänapäeval vanade rahvariide vööde pealt mustrit võtta ning selle järgi uusi ja kaasaegsemaid esemeid valmistada. 

Seejärel saime oma näpud tööle panna – meile õpetati käepaela punumist. Väidetavalt pidi punane villane lõng inimest kaitsma, nii et enamus meist valis käepaela tegemiseks punase lõnga, samuti punusime sini-must-valgeid käepaelu. Kellel käepaelad valmis, said proovida kangastelgedel kudumist. Mitme peale kudusime kokku umbes meetrijagu kaltsuvaipa. Koos meisterdades, juttu ajades ja kodust õunamahla kõrvale juues läks aeg lausa lennates. Lõpuks tänasime meie võõrustajaid ja hakkasime Tartu poole tagasi liikuma, olles teadlikumad esivanemate pärandist. Kodutütred jäid külaskäiguga väga rahule ning nii mõnigi meist sai käsitööpisiku endale külge. Aitäh, “Miina”!

Seltsi esindajad ning osalenud Kesklinna rühma noored koos oma juhtidega

Kadri Eliise Eensaar

Kesklinna rühma rühmajuht

Nelja rühma talvelaager – Tartu ringkonna laagrihooaeg on avatud! :)

Reedel, 17. veebruari pärastlõunal, kell 16:35 algas Tartust Lehola 1 aadressilt sõit Alatskivi lasteaiakompleksi poole. Sinna seadsid ennast pühapäevani laagerdama Tartu ringkonna nelja rühma – Alaska, Arabella, Tähekeste ja Vaprakeste – kodutütred, et ühiselt üks vahva nädalavahetus veeta. Pärast saabumist ja magamiskottide, -mattide merest üle ronimist rivistasime end lasteaia saali ning alustasime laagriga. Tervitasime, jagasime rühmad ning määrasime rühmajuhid – tegevus võis alata!

paraadiks-valmistumas

Valvsa kadeti pilgu all paraadiks valmistumas

Järgnesid rühmaliikmetega tutvumine, meeskonnamängud ja koos rühmale nime valimine. Nalja kui palju ja meie tublid rühmajuhid said lapsed väga hästi omavahel koostööd tegema. Nimed mõeldud, kogunesid nüüdsed Pörnikad, Liisi Labsed, Sinised Aarad ja Kaljulaidid saali, et filmi vaadata. Kes aga polnud õhtul filmi tujus võis rühmajuhiga koos vahvalt aega veeta. Pärast filmi algas öörahu, kuid unetutel oli võimalus veel osaleda „Unetute klubis“, mida vedas Alatskivi noorkotkaste rühmapealik Andrus Salu, kes pajatas jutte oma tööst ja hobidest. Viimased vaprad pidasid vastu pea kella kaheni öösel, kuid pärast seda saabus majja rahu ja vaikus.

meditsiini-o%cc%83ppepunkt

Vot nii seotakse põletushaavu kinni

Laupäev oli meie kõige töisem päev. Värskendav hommikuvõimlemine tehtud ja kõht täis söödud, saabusid meile appi kadett-veebel Rainer Neemsalu koos kadettide Oliver Simmermani ja Margus Tammekiviga Kõrgemast Sõjakoolist ning noorem-seersant Kristel Leola Scoutspataljonist, et meid targemaks teha. Kordasime üle matkakoti pakkimise, õppisime põletushaavu puhastama ja siduma, saime osa kaarditundmise tarkustest ja sõlmekunstist ning drillisime oma rivid sirgeks. Tugev lõunasöök kulus marjaks ära! Pärast lõunat õppepunktid jätkusid kuni oli aeg minna lõkkeõhtule. Kõigepealt õppisime kuidas lõket ohutult süüdata, seejärel aga nautisime tulesooja ja sõime õhtust. Hiljem, kui varbad juba külmetama hakkasid, tulime tagasi lasteaia ruumidesse ning laulsime üheskoos eestlaslik-patriootlikke laule, mis lõkke ümber laulmata jäid. Pärast väikest teepausi jätkasime Kuldvillaku mänguga. Teemasid oli Eesti Vabariigist kuni matkatarkuste ja ajalooni. Mõni küsimus vastati ära sekunditega, mõni aga nõudis nuputamist. Lõpp hea-kõik hea, miinustesse ei langenud keegi. Nüüd oligi aeg unistel minna magama ja unetutel liituda taaskord „Unetute klubiga“.

Pühapäev oli meile kõigile üks tore katsumus. Ilm oli väga tuuline ja täitsa porine, aga kuna kodutütred on juba sellised visad neiud, siis ära me matka ei jätnud. Tuult, jääd ja pori trotsides saime teada, kuidas päästa jääauku kukkunut, läbisime Alatskivi lossi ümbrusse jääva matkaraja ja kuulasime legende Kalevipoja sängi jt kohalike vaatamisväärsuste kohta. Lisaks külastasime Alatskivi Looduskeskust ning piilusime lõpuks ka lossi ukse vahelt sisse. Matk lõppenud, oli veel viimane jõupingutus jäänud – koristamine ja pakkimine! Seegi takistus edukalt seljatatud, rivistasime end viimast korda üles ja tänasime kõiki osalejaid, korraldajaid ning abilisi. 

Siinkohal tahaks veelkord tänada meie toredaid inimesi ja asutusi: Kalle Lellep ja Toomas Akmenskis Politsei – ja piirivalve ametist; Maret Meriste ning Pille Tammelan, Margit Soieva ja Anu Värk Naiskodukaitsest; kadett – veebel Rainer Neemsalu ja kadetid Oliver Simmerman, ning Margus Tammekivi Kõrgemast Sõjakoolist; noorem – seersant Kristel Leola Scoutspataljonist; Grete Hantson Alatskivi Noortekeskusest, giidid Enelin Kook ja Silvi Vaiknemets, Alatskivi Maanaiste Selts  ja Heli Malmiste Alatskivi Lasteaiast. Samuti meie oma  juhte Kert Astel, Veele Kook, Kadi Laaneots, Anette Rulli ja Anneli Rulli Kodutütarde organisatsioonist, kes aitasid sellele laagril teoks saada ning  Andrus Salu Noorte Kotkaste organisatsioonist, kes rikastas oma teadmistega laagrit lausa mitmekordselt. Viimasena tahan tänada meie kodutütreid-rühmajuhte, kes tegid kõige suurema töö ning olid lastele suureks eeskujuks: Kelli Riim, Liisi Soo, Marian Lisbet Roggenbaum, Helena Stepanova, Ilona Verro, Kristi Kattai ja Annely Kook. Suur suur aitäh teile kõigile!

Kõik vahvad laagrilised! :)

Kõik vahvad laagrilised! 🙂

Pilte laagrist näete siit!

Kerli Telve

Vaprakeste rühmavanem

Imelist uut aastat! :)

Armsad kodutütred, nii väiksed kui suured!

Taaskord on üks aasta läbi saanud ning ütlemata hea on tõdeda, et te kõik selle just nii imeliseks tegite, nagu see oli! Ees on meid ootamas aga teguderohke koostööaasta, seega teame, et ka uus tuleb meeldejääv ning pakub meile kõigile häid emotsioone ning uusi sõpru ja mälestusi. Soovime ilusat uut ka kõigile meie sõpradele, kellega koos kindlasti edasi lähme! 🙂

Uue ja teguderohke aasta ootusesse ka üks vahva meenutus möödunud jõululaagrist. Aitäh, kõigile, kes laagrist osa võtsid ning eriline tänu nendele noortele, kes oma jäädvustusi ka meiega jagasid selle meenutuse valmimiseks! 🙂

Ikka teiega

Tartu Kodutütar

Tartu ringkonna Aasta Kodutütar 2016 – Ketlin Suvi

screen-shot-2016-12-22-at-02-29-58

Alati särav ja rõõmsameelne Ketlin

2016. aasta Tartu ringkonna Aasta Kodutütreks ning publiku lemmikuks valiti Ketlin Suvi. Ketlin on olnud kodutütardega seotud 2012. aastast ning 2013. aasta jaanuaris astus ta ametlikult Lähte rühma liikmeks. Lähte rühmavanem Pilleriin iseloomustab Ketlinit kui tüdrukut, kes tuli meie sekka ning asus koheselt tegutsema, nagu oleks ta alati siin olnud – tehes kõike ja veel rohkemgi. Ta on rõõmsameelne, julge, ettevõtlik ning tohutult siiras. Tänaseks on Ketlin üks aktiivseimaid kodutütreid meie ringkonnas ning tegutseb Lähte rühmas rühmajuhina. Uurisime Ketlini käest, millised on tema emotsioonid vastse Aasta Kodutütrena ning mis on tema plaanid tulevaseks aastaks.

Räägi meile natukene iseendast. Millega tegeled ning kuidas plaanid oma aega Kaitseliidu ja kõige muu vahel?

Minu nimi on Ketlin Suvi, olen 18-aastane ning Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi abiturient. Tegevus, mis on ennast väga sügavale minu südamesse juurinud, on rahvatants. Tantsin oma kooli rahvatantsurühmas Poska Noored kahel korral nädalas ning iga mõne nädala tagant ka nädalavahetuste tantsulaagrites. Lisaks rahvatantsutrennile käin paaril-kolmel korral nädalas MyFitnessi spordiklubi jõusaalis ja rühmatreeningutes. Lisaks trennitegemise tegelen ka tantsu – õpetamisega, mis on tegelikult ka omaette trenn, eriti just vaimselt. Nimelt viin kahes lasteaias teisipäeviti läbi sellist vahvat tantsutrenni nagu Sabatants. Ja muidugi tegelen ka meie organisatsiooniga olles Lähte rühma rühmajuht. Alates sellest sügisest viin koondusi läbi üksi ning teen seda pühapäeviti 1-2 korda kuus. Koondusteks ettevalmistumine nõuab samuti päris suure aja, sest tahan, et koondused oleksid võimalikult produktiivsed, kuid samas lõbusad ja mängulised.

Kuidas sai Sinust üldse kodutütar?

Minu teekond kodutütrena algas 2012. aastal, kui hakkasin tihedamini läbi käima oma nüüdse väga hea sõbranna ja Lähte rühma rühmavanema Pilleriin Kirsiga. Ta rääkis mulle organisatsioonist väga palju ning sellises võtmes, et otsustasin peaaegu kohe, et tahan ka ise selle liige olla. Minu esimene Kodutütardega seotus üritus oli 2012. aasta jõululaager Lähte Ühisgümnaasiumis ja seal veendusin ma 100%-liselt, et see on minu jaoks õige koht. Seega 19.jaanuaril 2013. aastal andsin ma värisevate jalgade ja südame puperdamisega vande ja mulle seoti kaela kollane rätik – tundsin ennast peaaegu sama uhkelt kui Aasta Kodutütre tiitlit vastu võttes. Tean, et tegin ainuõige otsuse, kui otsustasin Kodutütardega liituda. See on muutnud mind paremaks ja tugevamaks inimeseks ning süstinud minusse tohutul hulgal soojust, õnnelikkust ja armastust.

screen-shot-2016-12-22-at-05-15-56

Ketlini üheks suureks kireks on rahvatants, pildil paremalt teine

Mida oled kodutütrena saavutanud või mille üle tunned eriti uhkust?

Kõige suuremaks saavutuseks pean hetkel kindlasti Lähte rühma juhtimist. Kuna rühmavanem Pilleriin, kellega muidu koondusi koos läbi viime, teenib aega Kuperjanovi jalaväepataljonis, siis on rühmaga füüsiliselt tegemine alates sellest sügisest ainult minu õlul ja ausalt öeldes mõtlen peale igat koondust, et ,,Vau, Ketlin, sa said sellega jälle hakkama!“, see paneb tõesti uhkust tundma, kui palju tugevamaks ja kohusetundlikumaks inimeseks ma tänu sellele muutunud olen. Samuti tunnen uhkust, et olen osalenud kolmel suuremal matkal – 2 korda Kuperjanovlaste rajal ning ühe korra 0-tiimina Mustal Kotkal. Kõik need läbisin, vähemalt enda jaoks, väga edukalt ning võin veendunult öelda, et need on olnud ühed arendavamaid sündmused mu elus. Uhke olen ka selle üle, kui kaugele olen ma jõudnud oma järkudega arvestades seda, et väga aktiivselt olen organisatsiooniga tegelenud alles 2 aastat. Nimelt on mul käes 2.järk ning tulevases kevadlaagris kavatsen ka esimese edukalt sooritada. Ja loomulikult tunnen kõige rohkem uhkust Aasta Kodutütre tiitli üle – see on suurim au, mis mulle osaks on saanud.

Mis on Sinu tugevad ja nõrgad küljed?

Oma tugevateks külgedeks pean otsustusvõimelisust ja julgust enda arvamust väljendada. Esimene neist on minu tugevuseks kujunenud suuresti just tänu Kodutütardele. Samuti olen hakanud rohkem märkama olukordi, kus saaksin abistamiseks käe külge lüüa. Tunnen, et ma ei aita ega tee asju ära enam mitte sellepärast, et selle eest midagi vastu saada, vaid pigem just selle tunde pärast, mis minus endas pärast tekib – ma sain kedagi aidata, kellegi päeva paremaks ja õnnelikumaks muuta.

Nõrkadeks külgedeks loen sageli asjade viimasele minutile jätmist ja suutmatust igas olukorras rahulikuks jääda. Tihti juhtub, et kuhjan endale liiga palju asju, mõeldes, et ahh, küll ma jõuan sellega tegeleda, ja lõpuks on mul väga lühikese aja jooksul vaja ära teha nii palju, mille tegemiseks muidu kulutaksin nädala. Samuti olen iseloomult suhtelist kiiresti närvi minev. Eriti tuleb see välja olukordades, kus keegi ei saa minust aru ja ma ei oska kuidagi teisiti seletada ka. Tegelikult vist lähengi sellistes olukordades rohkem närvi just enda peale, et ei oska teisiti seletada, kui selle inimese peale, kes minust parasjagu aru ei saa.

screen-shot-2016-12-22-at-01-12-31

Just täpselt nii säravat Ketlinit võib kohata metsaradadel

Miks otsustasid kandideerida Aasta Kodutütreks ning mis motiveeris Sind osalema?

Tegelikult ei plaaninudki ma seda alguses teha, vaid võtsin vastu otsuse kandideerida suhtelist viimasel minutil (nagu mulle ikka kohane :)). Otsus tuli suuresti tänu sõbrannade utsitamisele, sest just see pani mind mõtlema, et tegelikult olen ma ju ennast tõesti väga palju ületanud ning äkki ma tõesti olengi seda tiitlit väärt. Samuti tuli palju toetust ja julgustust mu tüdrukutelt Lähte rühmast ja nii ma otsustasingi – see on mu viimane aasta kodutütrena, see on mu viimane aasta kanda seda imeilusat vormi ning ma olen oma tohutu eneseületusega seda väärt –  ma kandideerin.

Kas soovitad ka teistel tüdrukutel Aasta Kodutütreks kandideerida?

Jah, kindlasti, kuid enne lõplikku otsust soovitan kõik rahulikult läbi mõelda. Panna kirja oma enda tugevused ja nõrkused, teadvustada endale, miks ollakse iseenda silmis seda tiitlit väärt. Mõelda, kas just see aasta on see õige aasta või äkki kujuneks järgmine aasta veel saavutusterohkemaks. Kui kõik on läbi mõeldud ja jõutut arusaamale, et jah, see on tõesti minu aasta olnud, siis on kandideerimine ainuõige tegu!

Mis olid Sinu esmased emotsioonid, kui said teada, et oled valitud Aasta Kodutütreks?

Esmalt sain teada, et olen valitud publiku lemmikuks. Tegelikult ma üllatusin selle tiitli üle. Jah, väga paljud tüdrukud käisid minu nime küsimas ja ütlemas, et nad hääletasid minu poolt, kuid siiski ei uskunud ma, et olen nii paljudele organisatsioonikaaslastele silma jäänud, et nad just minu poolt hääletaksid.

Ma isegi ei mäleta, millele ma mõtlesin või kuidas ennast tundsin enne, kui eelmine Aasta Kodutütar Anette ütles välja minu nime, et just mina olingi pälvinud Aasta Kodutütre tiitli. Kui ma enda nime kuulsin toimus kõik justkui automaatselt – ma tõusin püsti, et minna oma tiitlit vastu võtma ja kõndisin täiesti mõttetühja peaga. Kuid kui jõudsin ringkonnavanem Johannani ning ta kummardus mind kallistama, siis jõudis mulle kohale, et ,,Vau, nad tõesti valisidki minu. Ma tõesti olengi nende arvates seda väärt..“. Kallistades Anettet tikkusid vägisi ka pisarad silma, sest see uhkuse-, au- ja tänutunne oli meeletu.

screen-shot-2016-12-22-at-01-11-48

Värske Aasta Kodutütar oma tunnustust käes hoidmas – rändkarikas antakse pidulikult üle aastapäeva aktusel

Miks on Sinu jaoks oluline Aasta Kodutütart valida?

Minu arvates on Aasta Kodutütre tiitli pälvimine kõige suurem au, mis ühele kodutütrele võib osaks saada ning usun, et see paneb kõik meie organisatsiooni liikmed tahtma olla veel paremad, veel tublimad ja veel aktiivsemad.


Millised on Sinu eesmärgid uue Aasta Kodutütrena?

Ausalt öeldes pole ma jõudnud veel enda jaoks kõike selgelt läbi mõelda, kuid minu peamine eesmärk on olla veel aktiivsem. Ma tahan muutuda selle aastaga inimeseks, kelle p oole kõik teavad, et nad ükskõik millise palvega pöörduda võivad. Ma tahan, et aasta pärast, kui annan tiitli üle uuele tublile kodutütrele, võivad kõik mõelda, et ,,Jah, Ketlin oli täiesti kindlasti õige valik!“. Mu peaeesmärk on kanda seda tiitlit au ja väärikusega ning olla sellega eeskujuks järgmistele Aasta Kodutütardele.

Kas meie organisatsioonis on midagi sellist, mille puhul tunned, et nii ei ole hea ning seda tuleks kohe kindlasti parandada?

Minu arvates tuleks iga organisatsiooniliiget käsitleda kui eraldi inimest mõeldes just tema olukorrale ning tema saavutustele, et mitte jõuda selleni, kui iga kodutütar on justkui nimi paberil ning kõik on ühe puuga löödud. Arvan, et ütlust ,,Erand kinnitab reeglit“ tuleks rohkem rakendada ka meie organisatsiooni töös.

Mida head sooviksid öelda kõigile kodutütardele?

Ärge kaotage usku iseendasse!

Kohtumiseni sünnipäevaaktusel!
Tartu Kodutütar

Jõululaager – juba 20!

Kui Tartu ringkonna kodutütarde tegus aasta ühe sõnaga kokku võtta, siis oleks selleks kindlasti juubeliaasta. Nii, nagu Kavilda matk tähistas oma 20. sünnipäeva, nii toimus ka 20. korda Tartu ringkonna jõululaager – nimelt kogunesid Tartu kodutütred esimest korda talvisesse talvelaagrisse 1996. aastal Vooremäele. Nüüd, 20. aastat hiljem, koguneti detsembri esimesel nädalavahetusel Elva gümnaasiumi vanema astme koolimajja, et koos üks vahva nädalavahetus veeta ning juubelile kohaselt laagerdada!

Lumises Elvas oli laagerdamas suuri ja väikseid laagrilisi üle 200 – 10 rühma vahvaid kodutütreid ja külalistena ka mõned Tartu noorkotkad koos suurepäraste rühmajuhtide ja instruktoritega. Suurest rahvamassist tingituna oli algul laagrile omast segadust, kuid peagi leidsid kõik oma rühma ja magamispesa üles ning saigi rahulikul oma asjad lahti pakkida ja rühmakaaslastega tutvust teha! Kuid kauaks seda hinetõmmet ei antud, sest laager liikus täiskäigul edasi ning juba oligi aeg vormid selga panna ja avarivistuseks koguneda.

30602871863_8469ecd13d_o

No te vaid vaadake, kui palju häid noori ühele pildile mahub! 🙂

Laager ametlikult avatud asuti esimese tegevuspunkti kallale, õigemini oli neid lausa kolm. Nimelt toimus esimesena Aasta Kodutütarde kandidaatide punktid ja sel aastal oli neid kaks. Vahva kodutütar Regina Opossumite rühmast viis läbi origami õppepunkti, kus kõik osalejad õppisid jõululille voltima, mis on ideaalne jõulukingitus armsale sõbrale. Lähte rühmajuht Ketlin õpetas aga oma punktis improvisatsiooni olulisust ning osalejatel oli võimalik erinevates situatsioonides oma improviseerimisoskused proovile panna. Ülejäänud rühmadel said aga ülesandeks oma rühma jõulususs meisterdada, sest saladuskatte all oli liikvel jutt, et öösel võivad laagris päkapikud ringi liikuda.

magnet

Meie selleaastane laagrimeene

Susside valmimiseks olid kõigil kõhud juba parajalt tühjad, kuid õnneks olid Tartu toredad naiskodukaitsjad juba maitsva lõunasöögiga ootamas. Seejärel oli aeg tegevuspunkidesse sukelduda, kus sel korral oli nii meisterdamist kui ja aktiivset liigutamist. Nii oli kõigil võimalus sokilumememmesid teha, küpsisetorti valmistada, jõulukaarte meisterda kui ka kogu oma energia proovile panna zumba tantsus ja enesekaitse õppepunktis. Siinkohal suured tänud imelisele zumbatreenerile Juliale ja enesekatiseõpetajatele Karlile ja Oliverile, sest need kaks punkti olid vaieldamatult kõigi laagriliste lemmikud!

Õhtu edenedes jõudis kätte kõige närvesöövam osa laagrist, kus pea 100 vaprat kodutütart asusid usinalt järgukatseid kirjutama. Kel läks veidi paremini, kel veidi halvemini, kuid eriti uhked oleme oma eelmise Aasta Kodutütre Anette üle, kes sooritas suurepäraselt 1. järgu teooria, seega varsti varsti on meie ringkonnas veel üks 1. järgu kodutütar! Seejärel aga kibekiirelt aulasse, kus esmakordselt toimus aasta kodutütre kuldvillak, millele järgnes menukas talendishow. Kõik etteasted olid vapustavad ning oleme uhked, et meil nii suurepäraselt andekad kodutütred on! Etteastete finaalina kuulutati välja 2016. aasta Tartu ringkonna Aasta Kodutütar, kuid temast saame lähemalt lugeda juba järgmises postituses! 😉 Õhtu lõpetas ühine filmivaatamine, pärast mida kiiresti kiiresti põhku tuli pugeda.

15304004_1146627655406763_1045659172_o

Selliseid vahvaid lumememmesid saime valmistada! 🙂

Kui eelmisel aastal ilmataat meiega väga helge ei olnud, siis sel korral olime tema parimad sõbrad ning pühapäeva hommikuks oli õues tõeline talvevõlumaa. Seega mida veel tahta, kui üht vahvat minimatkamängu ümber koolimaja, kus koos oma rühmaga ülesandeid lahendada ning talverõõme nautida saab. Kuid kurvastuseks tuli tõdeda, et sellega hakkas aga laager läbi saama ning ees ootas veel koristamine ja lõpurivistus. Õnneks sai enne seda veel ühe korraliku kõhutäie frikadellisuppi süüa, mis andis piisavalt energiat asjade pakkimiseks. Viimase pingutusena vormid selga ja juba jõudiski kätte aeg sõpradele viimane kalli teha ning bussipeale suunduda.

Aitäh kõigile vahvatele laagrilistele, just tänu teile oli meil nii tore ja meeldejääv laager! Näeme jaanuaris, kus meid on ees ootamas järjekordne juubel – Kodutütarde 85. sünnipäev!

Pilte saab vaadata siit!

Rõõmsat jõululaega!

Tartu kodutütar

Tüdrukud, metsa laagerdama!

Möödunud nädalavahetuse, 11. – 13. novembri, veetsid Lähte ja Opossumite rühma tüdrukud vahvas ühises rühmalaagris Roiu metsade vahel. Ageoru laagriplatsil käis laagerdamas 24 noort kodutütart. Reede õhtul laagriplatsile jõudes asuti usinalt telke üles panema, et seejärel maitsvat borši mekkida. Pärast õhtusööki tehti telgi ahjudesse tuled ning laagriplatsile lõke – lõkkeõhtu võis alata! Ühiselt grilliti viinereid ja vahukomme ning jagati ootuseid algavaks laagriks.

img_8708

Nii mõnigi hoidis kompassi elus esimest korda käes, kuid see ei seganud toreda kadeti juhendamisel topograafiaga tutvust tegemist!

Laagri teisel päeval õpiti palju uut ja huvitavat terve päeva vältel toimunud õppepunktides. Laagrilistega käisid oma teadmisi jagamas Kõrgema Sõjakooli kadetid, kes õpetasid lastele topograafiat, NATO tähestikku ja sidevahendeid, sõlmede tegemist, meditsiini, luure – ja maskeerimistarkusi ning metsatarkusi. Lisaks nendele huvitavatele õppepunktidele said tüdrukud rohkem teada ka Kodutütarde organisatsiooni struktuurist ning samuti võimaluse küpsetada tokisaiu. Viimane oli ka osalejate üks meelisõppepunktidest. 🙂 Punktid möödusid lausa lennates ning olid väga harivad – suur suur aitäh vapustavatele instruktoritele!

img_8877

Need tokisaiad olid imeliselt maitsvad!

Laupäeva ööl vastu pühapäeva said kõik laagerdajad võimaluse laagri territooriumil patrullida. Patrulli käigus tuli igalt vastutulevalt isikult küsida tunnussõna ning isikust raadiosaatja abil sidemeeskonnale teada andma. Kella 01.00 paiku sattus laagriplatsile hullunud, üleni valges kostüümis võõras, kellel tunnussõnast aimugi ei olnud, ning kogu laagriplats läks häiresse. Kõikidest telkidest pidid seal ö   öbijad välja tulema ning asuma enda positsioonile ümber telgi tekkinud ringkaitses. Seejärel jätkus öö tavapärasel moel – kelle kord oli minna patrullima, kes sai aga minna tagasi sooja telki õndsat und nautima.

img_0339

Sellise varju alla poeks peitu küll!

Pühapäeva hommik algas tavapärasest hiljem, et kõik jõuaksid öistest seiklustest korralikult välja puhata. Seejärel hommikusöök ja teadmistekontroll eelneval päeval õpitu peale. Võitjatiim sai auhinnaks olla esimene, kes sai võimaluse camo-pulkade abil üksteise peal oma maskeerimisoskusi näidata. Varsti tulid tüdrukutele appi ka kadetid, kes järjest vägevamaid ,,näomaalinguid“ joonistasid. Pea kõik tüdrukud läksid laagrist koju rohekas-pruuniks võõbatud näolapiga ja see pakkus palju nalja nii lastele endale kui ka neile järele tulnud vanematele. 🙂

Kokkuvõttes oli väga teadmisterohke ja vahva laager, mis loodetavasti jääb kõigile osalejatele veel kauaks meelde. Nüüd pole aga teha miskit muud, kui tuleb hakata uut laagrit ootama, sest nii palju positiivset energiat, nagu saab ammutada ühest metsalaagrist, kulub alati marjaks ära! 🙂 

Rohkem pilte siin!

img_8892

Vahva laagripere! 🙂

Lähte rühmajuht

Ketlin Suvi

 

Tulesädemete elamusterohke matkapäev

Hetkel on käimas kodutütarde omaloomingukonkurss “Kodutütarde 12 kuud”, mille raames kutsutakse fotohuvilisi jäädvustama ja jagama emotsioone, mida pakuvad Eesti igas paigus läbi aasta tegutsevad kodutütred ning seda just eestipärasete laulude võtmes. Tartu ringkond otsustas kuud ja laulud rühmade vahel ära jagada ning esimesed tööd on juba saabunud. Varsti näete galeriid kõikidest lavastatud fotodest, kuid seniks üks vahva lugu Rannu kodutütarde pildipäevast: 

Rannu Kodutütarde rühm Tulesäde tänab antud ülesande eest. Fotod said sellised nagu said, aga toreda päeva saime tänu sellele korraldatud küll. 8.oktoobri hommikul kell 10.00 alustasid Tulesädeme rühma tüdrukud matka Rannu noorsootöötaja Aire Tamme kodutallu. Õues oli kõigest 5 kraadi ning kergelt tibutas vihma, kuid see ei heidutanud kedagi. Kohe alguses tuli läbida paks mets, mis oli täis vaenlasi (Rannu park). Teekond tuli läbida täielikus vaikuses ja ükski oks ei tohtinud jalge all praksuda. Mööduti Rannu lasteaiast, lasteaialaste moodi turvaliselt paarikaupa ning Rannu paisjärve ääres tuletati meelde veeohutuse reeglid. Edasi jagati tüdrukud kolme rühma ning iga rühm sai ühe tähe – K, M ja A. Kogu matka vältel pidid matkalised kirja panema asju, mis selle tähega algasid. Ja neid oli  oi oi, kui palju – asfalt, matkakott, kapsad, kasvuhoone, auto jne….

fullsizeoutput_1f0

Kadrid toomas karjaõnne. Autor – Alvar Tamm

Aire tuli meile enne Põhjala tallu jõudmist vastu ja temaga oli kaasas kits Pilvi. Tallu kohale jõudes leidsime eest veel lamba nimega Lumi ja koera nimega Muki ning isegi minisiga jalutas õue peal. Tegime pilti  ja igaüks tahtis lammast ja kitse paitada ja rihmast hoida. Enne kui saime tuppa teed jooma minna tuli lahendada ülessanne. Rühmatööna pidid tüdrukud ette lugema Kodutütarde tõotuse ja vähemalt  6 Kodutütarde seadust. Iga õige vastuse eest sai ühe tähe ja kõikidest tähtedest tuli kokku panna sõna (NDAAEVR – VERANDA). Just sealt leidsid vaprad matkalised korvi banaanide ja saiakestega. Kuuma piparmündi teega, mida Aire pakkus, maitses kõik suurepäraselt. Pärast soojendust ja keha turgutuspausi tuli võtta jälle jalad selga ja teele asuda. Just ennem suur suurt sadu jõudsime alevisse tagasi. Ilma Teie antud ülesandeta poleks sellist toredat päeva meil olnud. AITÄH!

Rohkem pilte näeb siit!

Maret Kallejärv

Tulesädeme rühmavanem

Kavilda 20

 

Rõõmsameelne retro tiim, kotis on neljas tiimiliige 🙂

24. septembri hommikul kogunesid vaprad matkasõbrad Puhja gümnaasiumi juurde, et asuda 20. korda Kavilda matkarajale. Kuna tegemist oli juubelimatkaga, siis lisaks matkalistele läks rajale ka retro tiimina esimese Kavilda korraldamise juures olnutest koosnev meeskond – Martin Erstu, Ülle Närska ja Pille Juus. Kokku osales matkal pea 140 tublit kodutütart ja noorkotkast üle terve Tartumaa. Rada kulges läbi Puhja ning mööda ümbritsevaid põlde ja metsi, samuti läbi Kavilda ürgoru.

Veel ennem, kui sai reipalt rajale minna, koguneti koolimaja ette avarivistuseks, mille viis läbi meie äsja valitud ringkonnavanem Johanna, kes heade soovide ja motiveeriva innustusega matkasõbrad teele saatis. Iga meeskond sai endaga kaasa matkakaardi ja ka ühe muna, mille eest tuli tee peal hoolt kanda ning sellele parim transportimisviis nuputada.

Kannatanu metsa all abi ootamas

Kannatanu metsa all abi ootamas

Esimesena tuli näidata oma loodusalaseid teadmisi ning viia kokku õige taime nimetus tema lehe ja viljaga. Edasi leiti metsa alt kaks kannatanut, kellele ühiselt elupäästvat esmaabi osutati. See tehtud ning kiirabile helistatud (mitte päriselt siiski ;)), jätkati matkateed kohalike metsade vahel ning näidati oma teadmisi Eesti kaardi tundmises. Pärast seda läks teekond kaheks, nooremad liikusid lühema raja peale ning vanemad pikemale rajale, kus tuli näidata oma teadmisi kateloki kasutamises ja miinivälja läbimises, aga ka välitelefoniga rääkimises ja Nato tähestiku abil teabe edastamises. Loogiline mõtlemine pandi proovile klotsipunktis, kus osad nägid valmis kujundit ning teistele oli ette antud sama hulk samasuguseid klotse. Tiimikaaslaste juhendamisel tuli siis ilma lõppversiooni nägemata samasugune kujund kokku panna. Et aga kõik ülesanded ainult teadmistepõhised ei oleks, siis sai oma osavust ja kiirust demonstreerida takistusrajal ning vanemad said oma täpsust näidata airsoft’i relvadega laskmise punktis. Lõpp oli jälle mõlemal rajal ühine, kus tuli näidata oma sõlmede tegemise oskust, paadiga jõe peal rallida ning jalgrattaga liikluseeskirju järgides liigelda.

thumb_img_8500_1024

Ülesanne sai läbitud, nüüd vaja veel kuivalt kaldale saada 🙂

Veel tuli tee peal lahendada salakirja ning kirjutada morse tähestiku abil. Need ülesanded asusid postkastides ning neid sai lahendada teel olles või mõne punkti juures oma korda oodates. Vahepeal sai jalga puhata Kavilda ürgorus, kus pakuti lõunasöögiks maitsvat risotot ja kreemisaiakest. Kindlasti ei tohtinud unustada oma muna eest hoolt kandmist, eriti tähelepanelik tuli olla just pikemal rajal, kus võis kohata vastutegevust ning kelle eest varjuda tuli. Juhtus ka seda, et muna läks katki, aga oli ka neid kavalpäid, kes kohalike elanike käest endale uue muna küsisid. 😉

thumb_img_8503_1024

Vahva matkaline oma muna näitamas, on täiesti terve 🙂

Punktid läbitud, suundutigi finiši poole. Finišis tuli ära anda oma muna (kellel veel alles oli) ning lahendatud salakiri ja morsekoodi tekst. Vastutasuks said kõik osalejad endale väikse meene. Neil, kes pidid alguses oma starti ootama või kes lõpetasid teistest veidi varem, oli võimalus erinevaid mänge mängida. Õues toimusid mitmesugused meeskonnamängud ning koolimajas sees sai rahulikult erinevaid lauamänge katsetada. Laste lemmikud olid aga suuremate poiste “kamopulgad”, millega ennast maskeerida sai.

Päev oli pikk, kuid see – eest väga põnev. Viimased tiimid läbisid punkte juba pimedas taskulampide ja autotulede valges, kuid see ei heidutanud kedagi. Kõigi näod olid naerul ning kuigi vanemate rada oli veidi pikem, kui varasematel aastatel, siis oli palju neid võistkondi, kes oleksid tahtnud veel edasi kõndida! 🙂 Kiired arvutused ning ootusärevus oligi peagi otsas – kuulutati välja võitjad ning tänati korraldajaid ja abilisi. Parimaid autasustati medalitega, nooremate rajal üldvõitjad ning vanemate rajal poisse ja tüdrukuid eraldi. Nooremate vanuserühmas saavutasid esimese koha Kõrveküla tiigrid (Säde Einasto, Mariann Matteus ja Elice Rudakov), teise koha said Laisad loomad (Oskar Orav, Kristjan Martten Kutsar, Reimo Seppor ja Ain Tamm) ning auväärsele kolmandale kohale tuli Supilinna salaselts (Anete Kudu, Meril Oks, Eliis ChristiinPlesovski). Pikema raja poiste arvestuses sai esikoha Lähte kotkad (Karl – Marten Kütt, Simmo Põld ja Egert Põld), teise koha sai võistkond Kand ja varvas (Kenneth Rumjantsev, Egert Alama, Aron Mattias Kelder ja Ralf Paat) ning kolmanda koha said Sillaotsa suured (Carlos Langovits, Arnold Grossberg ja Karl – Oskar Kauson). Nii tüdrukute arvestuses esikoha kui ka üldvõidu saavutas väga napi paremusega (võideti kõigest 0,3 punktiga) võistkond Arabella kummikarud (Maileen Muttik, Grete Kull, Triinu Lepp ja Hele – Mai Viltrop), teise koha sai võistkond Samm (Annika Vaasa, Margot Laanesaar, Stella Riin Põldoja ja Mari Valts) ning kolmanda koha sai võistkond Girl squad (Deili Tammet, Kaisa Kaldjärv, Liisbeth Koppel ja Anete Marie Uibo). Palju õnne kõikidele võitjatele! 🙂

Võidutiim Arabella kummikarud koos oma ühe lemmiku punktikohtunikuga! :)

Võidutiim Arabella kummikarud koos oma ühe lemmiku punktikohtunikuga! 🙂

Aitäh kõigile vapratele osalejatele ning tublidele abilistele, oli meeldejääv matkamäng! Kohtume juba järgmisel sügisel, mil toimub Kavilda juba 21. korda! 🙂

Rohkem pilte vaata siit

Tartu kodutütar